Vundament

Puitehitiste vundament

Puitmaja vundamenti rajades on oluline valida vundamenditüüp, mis on usaldusväärne ja kauakestev. Vundamendist sõltub hoone edaspidine vastupidavus, kvaliteet ja turvalisus. Vundament on maja alus, mis peab olema loodis ja stabiilne. Õige vundamenditüübi valik hoiab vundamendile toetuva puitmaja stabiilsena ja aitab vältida hoone kahjustumist tormide, üleujutuste, vajuva pinnase või mõne muu ootamatu loodusnähtuse puhul. Enamik vundamente on sügavat tüüpi, et pakkuda kaitset maapinna külmumise korral nihkumise eest. Kuid on ka madalaid vundamente, kui puitmaja konstruktsioon ei ole raske.

Ilma õige vundamendita võib puitehitise konstruktsioon sattuda tõsistesse probleemidesse – ebatasased seinad, probleemid akende ja ustega on vaid mõned näited, millega võite kokku puutuda. Korraliku eeltööga saate vältida enneaegset puidu mädanemist või maja konstruktsiooni püsivaid kahjustusi.

Kuidas valida õiget vundamenti?

Õige vundamenditüübi valikul lähtutakse eelkõige maapinnast. Vajadusel tuleks läbi viia pinnaseuuring, et välja selgitada, millistest kihtidest maapind koosneb. Oluline on arvestada ka puitmaja suurusega. Kahekordset või 1,5 kordset maja soovitame paigaldada postvundamendile. Kui ehitaja ei tea teie krundi pinnase geoloogiat, siis ei saa ehitaja vastutada ka kergvundamendi aluse kergete või vajumiste eest.

Vundamenditüübid

LogFoot

LogFoot lahendus on kuni 80% odavam kui betoonvundandi ehitus.
LogFoot vundamendi komplekt on ideaalne alus kõikidele väikestele ja kergetele kuuridele ja aiamajadele. Lisaks LogFoot vundamendikomplektile vajate karkassi ehitamiseks ainult immutatud puitu alusraamistikuks (ei sisaldu tehase pakendis) ja tavalisi tööriistu. LogFoot süsteem annab teile 20 cm reguleerimisvaru, et saavutada raami ulatuses tasane pind.

Näpunäiteid paigaldamseks: paigaldage immutatud puidust alustalastik (43×90 mm) reguleeritava kõrgusega metalljalgade süsteemile. Metalljalad paigaldatakse otse maapinnale ilma väljakaevet tegemata.
Kogu talastiku alla paigaldatakse geotekstiil (otse pinnasele, murule), mis takistab taimede läbikasvamist.

Soojustamise soovi korral on võimalik asendada 43×90 mm talastik 43×140 mm talastikuga.

LogFoot süsteem ei ole kerkekindel – sõltuvalt pinnase tüübist võib peale talve esineda kerkeid või vajumisi ja sel juhul ettevõte vajumise eest ei vastuta. LogFoot ei ole maapinnaga seotud ja tugevate tormituultega kohtades soovitame postvundamenti.

Fibo plokkidest alus

Fibo plokkidest kergvundament ehk alus sobib kõikidele väikestele ja kergetele kuuridele, aiamajadele ning saunadele. Fibo plokke on lihtne kasutada, kuna need on kerged ja tugevad.

Näpunäiteid paigaldamseks: märkige maha väikese puitmaja piirjooned ja ploki (umbes 350 x 450 mm, kõrgus 185 mm) alt kooritakse ära pehme pinnas kuni 20 cm. Kooritud pinnasele laotage geotekstiil ja täitke süvend killustikuga või analoogse täitematerjaliga ning tihendage killustik/täitematerjal maatihendajaga. Asetage tihendatud täitematerjalile Fibo plokid ja reguleerige plokid ühele kõrgusele – iga ploki alla pannakse väike kiht sõelmeid, millel plokki liigutades edasi-tagasi saab ploki reguleerida soovitud kõrgusele.

Plokkidele paigaldatakse immutatud puidust alustalastik ja rihitakse loodi. Puidust alustalastik ei tohiks olla otseses kontaktis kergplokiga. Nende vahele sobivad hästi bituumenribad (näiteks ruberoid). Fibo plokkidest vundament ei ole kerkekindel – sõltuvalt pinnase tüübist võib peale talve esineda kerkeid või vajumisi ja sel juhul ettevõte vajumise eest ei vastuta. Kergvundament ei ole maapinnaga seotud ja seetõttu soovitame postvundamenti.

Postvundament

Postvundament sobib kõikidele väikestele kuuridele, aiamajadele, suvemajadele ning saunadele.

Näpunäiteid paigaldamiseks: postvundamendi stabiilsuse jaoks on vajalik valada postid maapinnas allapoole külmumispiiri (Eestis 1 – 1,5 m). Puurige pinnasepuuriga või kaevake käsitis sobiva sügavusega auk ja lisage selle põhja 20-30 cm killustikku või analoogset täitematerjali, pehme aluspinna korral liiva ja killustiku segu.

Asetage puuritud (kaevatud) auku kanalisatsioonitoru või ventilatsioonitoru (110 mm) ja fikseerige kruusa või liivaga selle asend. Juhul kui kasutate pikki kartongist torusid ja toru ulatub maapinnast rohkem kui 0,6 meetrit välja, siis tuleb kartongist toru toestada maast välja ulatuvas osas. Ilma toestuseta võib toru painduda. Soovi korral paigaldage valuvormi armatuurteras või keermestatud latt.

Järgmiseks hakake valama betoonisegu käsitsi toru sisse. Valage esimesed liitrid ettevaatlikult, et toru asendit mitte paigast nihutada. Betoon valatakse vormi ühtlaste 30-50 cm kihtidena, iga kiht valatakse ja tihendatakse jooksvalt kogu vormi ulatuses. Betoon tihendatakse nuivibraatoriga süstemaatiliselt, nii et vibreerimisaja kestus on 15-20 sekundit. Tihendamisega suurendate betooni tugevust ja külmakindlust.

Enne alustalastiku paigutamist postidele peab betoon olema kuivanud. Peale betoonpostide kuivamist ja kandvuse saavutamist paigaldage postidele immutatud alustalastik (43 x 140 mm, ei sisaldu tehase pakendis) ja kontrollige, et vundament oleks loodis.

Allapoole külmumispiiri paigaldatud postvundament on kerkekindel.

Lintvundament

Lintvundament on justkui maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv müür, mis on paigaldatud pinnase külmumispiirist sügavamale. Lintvundament sobib rasketele majadele. Selle valmistamine on töömahukas, mis on seotud eelkõige kaevetöödega. Lintvundament ei sobi liiga pehmetele pinnastele ja vajab vastupidavuse tõstmiseks head soojustust.

Plaatvundament

Plaatvundament on tuntud ka kui rootsi plaat, mis paigaldatakse maapinnast kõrgemale, kasutades plaatvundamendi elemente (L-plokke vundamendi äärtes ja eraldi nurgaelemente) ning täidetakse läbi valamise seest raudbetooniga.

Plaatvundament sobib ka kõrge pinnaseveega aladele, muutes hoone alustuse tasapinnaliseks ning jäigaks.  Samuti on madal plaatvundament väga hea valik tugeva kivise pinnase puhul, kus paekiht on maapinnale väga lähedal ja kaevetööd on raskendatud.

Kogu paigaldusprotsess hõlmab järgmisi töid: väljakaeve kuni liivani, selle killustiku kihiga täitmine ja tihendamine, plaatvundamendi elementide laiali ladumine, soojusisolatsiooniga täitmine, armatuurvõrgu ja põrandaküttetorude paigaldamine. Seejärel betoonivaluga täitmine ja tihendamine, lisaks trapikallakud ja järelhooldus. Betoonivalu peaks olema kindlasti tehtud asjatundjate poolt, et tagada parim tulemus. Aeglaselt valatud või vale hooldus vähendab betooni ning ühtlasi plaatvundamendi eluiga.

Sokkel

Sokli viimistlemisel tuleb ehitajaga eraldi kokku leppida, kuna tavaliselt ei ole sokli viimistlus vundamendi ehitushinnas arvesse võetud. Sokli konstruktsiooni nähtav osa peaks olema vähemalt 20 cm kõrgune pluss ploki kõrgus maapinnast. Sokli viimistlemiseks sobivad hästi spetsiaalsed sokliplaadid. Sokli ehitamisel on hädavajalik tagada vundamendi all piisav ventilatsioon, paigaldades tuulutusrestid sobivas koguses. Soovitame kliendil eemaldada kogu pehme pinnas maja alt ja ühe meetri ulatuses igast küljest, täites selle ala killustiku või kergkruusaga.

Sillutuskivid, kiviplaadid ja asfalt

Sillutuskivid kannatavad hästi koormust ja seetõttu on nende kasutamine populaarne varjualuste ja kuuride põrandana.

Kui kuur on väike ja kerge, siis on võimalik paigaldada see otse sillutuskividele või asfaldile ja sellisel juhul puidust põrandalauad ei ole vajalikud.

Kas teil on raskusi oma uue aiakuuri, suvemaja või garaaži õige vundamendi valimisega? Meie kogenud klienditeenindusmeeskond oskab teile anda vajalikku nõu ja tuge! Võtke juba täna ühendust ja aitame teie unistuste aiamaja algusest peale valmis ehitada!